Mingi vahe konsulteerisin agent007-ga alumiiniumi tooriku teemadel, seda siis uue rihmaratta treimise jaoks.

Jutu käigus ja agendi ilmselgel mõjul hakkasin ka mõtlema kodustes tingimustes alu sulatamisele. "No kurja, kui raske see ikka olla saab?" mõtlesin siis.

Kes veel ei ole näinud filmi "World's Fastest Indian" võtku end kokku ja vaadaku. Igaljuhul seal sulatas vana Munro omale leeklambiga kolbe. Praktiliselt võimalik? Filmitrikk?

Noh, sellesmõttes nüüd küll, et niisama kuskil kruustangide vahel asi toimima ei hakka - soojus läheb vuhinal kaotsi. Selle vältimiseks ladusin potile ümber savitellised. Oleksin ma poti ka tellise pealt õhku saanud tõsta, poleks soojus nii palju eraldunud. Selle probleemi lahendasin potist risti läbistatud latiga, st. pott jäi lati peale rippu.

Aga sain alu sulama ja oli teine piisavalt vedel, et valada. Samas ei olnud valmis tehtud vormi - puhas laiskus. Mõtlesin, et katsetan enne. Kui toimib, siis teen. Nüüd peab siis hakkama vormi meisterdama.

Ei olnud see nii kerge. Pöidlale sain leeklambile surve sisse pumpamisest villi ja olek oli nagu saunas. Samas pole ka teab mis raketiteadus alu sulama saada vastupidiselt korraliku koostise saamisele ja liigainete eraldamisele jne. Ja kuuma läheb ikka vaja!

Huvitav on nikerdada. Ehk saab siis selle rihmaratta ka lõpuks piisava alumiiniumi koguse juures valmis valatud/treitud.

Paar klõpsu:

Hea kuulda, et mina inspiratsiooni allikas!

Leeklambi samuti proovitud tulemus masendav. See soojamüür ei aita sittagi. Leeklamp lihtsalt ei anna piisavat kuuma.
Pealegi on sul päris tubli kogus vaja ju sulata.

Reedan sulle nüüd oma tööriista mis kokku läks maksma mulle 25-50EEK ning teeb oma töö rohkemgi kui tarvis. Olen selle masinaga teinud mitmeid ahjuroope, alumiiniumi sulatanud ning muud sepatööd. Ilma naljata! Kütteks kasutan kõike mis põleb. Lehtpuu muidugi parim.

Vaata nüüd ja tee järgi, kindlasti ei kahetse kui selline tööriist olemas!

Sorry, et suured pildid. Midagi läks nihu!



Kui otsustad selle valmis teha siis kindlasti ära koonerda sulatusnõu seinapaksusega. Plekk põleb suhteliselt ruttu läbi!


Ning toorikud valmis:


Jõudu!

Valasin endale ka selle juraka valmis!

Oma suuruse poolest on see ilmselt sinu variandi väiksem vend, arvestades seda sinu suurt välimist ämbrit.
Mõõdud: sisemine D = 110mm, välimine D = 220mm, kõrgus 440mm. Pilti ei saanud teha, supertelefoni superaku sai supertühjaks.

Tekkis küsimus sisemise seina kohta. Kas see peab olema paks ja võimalikult vastupidav ärapõlemisele või pole see oluline?

Arutasin Donniga ja tõstsin alu sulatamise eraldi teemasse, huvitav temaatika. Isiklikult hakkas huvi pakkuma, et millest valmistada vorme. Kunagi olen näinud kuskilt lehelt, et oli selline mulla(savi vms.) laadne asi, kuhu sai siis detaili kuju sisse pressida. Äkki keegi teab täpsemalt sellest vormi valmistamisest rääkida.

Olen sellisel leheküljel käinud ja siin on päris küllaldaselt infot alumiiniumi sulatamise ja vormide tegemise kohta.

Siin paar pilti mu tänastest ponnistustest. Äkki pakub huvi.

Kuna mul paksu seinaga suurt metalltoru kuskilt võtta polnud tampisin käsitsi 3mm lehtmetallist valmis lopergused pooltorud, et teha sulatusanumat:


Faasisin pooled korralikult ära ja keevitasin need põhjaga ja omavahel kõvasti kokku (tuli enam-vähem läbiv õmblus, st. tundub,
et sulas korralikult ja tihedalt kokku, vett vähemalt pidas):


Mingi metallvarda sulatasin ka külge.


Siin piimanõu taaskasutus, ehk peab see betoon seal ikka tulele vastu (peab veel päevi tahenema, kuigi kibeleks juba kasutama):


Esialgu, kui aparaat osutub kasutuskõlblikuks, ajab ehk asja ära. Nii väga palju nüüd ka ei tule alu sulatada, vist.

Jahaa rsk!

Asi funktsib!

Alguses raibe võttis tükk aega soojenemiseks. Noh, oli ju väljas ka 12 kraadi külma.
Kuna sisemine mõõt on küllalt väike, siis pidin kütteks saagima halgudest imepisikesi seibe.

Tule ergutamiseks kasutasin kuumapuhurit. Ei tea, kuidas see külma välisõhu kütmine elektriarvele mõjus, aga alumiiniumi sain sulatatud.


Siin hõõguv sulatusanum.


Siin valmis toorik. Asi läks tegelikult untsu (see alu-ratas jäi vähe lopergune ja ei anna musta mõõtu välja (rääkimata puhtast mõõdust)), kuna jällegi... Ei viitsinud rõhku panna korralikule vormile.
Ei mallanud ka tegelikult oodata, kuni asi täielikult maha jahtunud oli. Läksin kohe vormi näppima. Raip jahtub ikka ülikaua tegelikult...


Aga nüüd lähitulevikus, enne pühi, proovin uuesti. Ja loodan, et saan ka oma vajalikud värgid valmis.

oi oi kui lahe sulatus ahi!!!

Aga alu valamisega see trikk, et mida aeglasemalt alu jahtub seda tugevam ta saab. Vorm võiks olla massiivne. Enne vormi valamist on hea vorm ka kuumaks ajada. Tükk jahtub siis koos vormiga ja see võtab kaua aega, mida pikem see aeg on seda parem saab

Mul tuli selle teemaga meelde, et kui kellegil peaks juhuks sulatamiseks alumiiniumit vaja minema siis mul kodus vedeleb seda küllaga, nimelt sai kunagi pakse alumiinium kaableid kokku tassitud, nii oma 30-40 läbimõõduga igasugu soontega, plaaniga emexisse viia aga see kradi kaabli koorimine on niivõrd kurnav, et asja ajaline kulu ja rahaline kasum ei tule kuidagi ühe juti peale, seega kellel sulatamiseks alu vaja sisi võtke ühendust!!!

Ma loodan et keegi ei tembelda mind nüüd võõra foorumi promojaks, aga Automotos on üks jupp huvitavat lugemist: http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=31093&page=1

Keegi küsis vormide kohta.
Pakun välja 3 varianti:
1) Keerukam detail valatakse ikkagi liiva sisse. Selleks aga peab ennem niiöelda mudeli tegema millega liiva vormida. Liivas vormi tegemine on omamoodi ooper, vajab ikka mitmeid ja mitmeid tunde kuiva trenni. Samamoodi on hull liiva vormi jaoks segada. Kõige odavam lahendust on "greensand", pole mitte värvuselt roheline! Koostiseks savi, vesi ja liiv. PRAKTIKA: Ehituspoest võtsin 25kg seda kuivliiva, kuni 1,2mm terani vist oli. Ning tavalist kunda tehases tehtud savi. Hetkel mai ei tea kas ütlen õieti vahekorrad aga oli vist nii, et 13% savi ja 87% liiva, segad kuivalt segi (korralikult segi) siis üritad sinna sisse saada 7% vett. Vett ei tohi valada, peab pihustama liiva pinnale ja siis segi ajama, muidu ei saa hea. Iga "greensand" segu on omamoodi ning üldise testi segu valmidusele tehakse lihtsalt käevahel pigistades. Peaks võtma peopesa kuju ning kui mõlemast otsast seda junni tõmmata peaks ta murduma niiöelda puhtalt mitte käes täitsa laiali minema. Selle kohta leidub googlis infot palju. Samuti ka vormi valmistamise kohta.
2) LFC - Lost Foam Casting. Detail voolitakse välja vahtplastist, silutakse kasvõi pahtliga. Mida siledam on näidis seda parem ju valu tuleb. Silutakse ka vahaga. Siis pannakse see vahtplastnäidis lahtise kuuva liiva alla. Ütleme kasvõi pange sisse. Aga peab meisterdama ka valamis- ja suurema detaili puhul õhutuskanalid. Valatakse sulaalumiin liiva peale, kust ta hakkab järjest vahtplasti põletama ning gravitatsiooniga allapoole minema. Tulemus pole nii hea kui liivavormiga.
3) Treipinki vaja toorikuid siis vala plekist kohvipurkide sisse!

Sulatamiseks 4 võimalust. Niiöelda kivisõe ahi(ka puit, selline mis donnil), õlipõletiga ahi (kuni 2000C kui hea isolatsioon ja põleti, kütusena vana mootoriõli), elektriahi( peaks olema vhemalt 5 - 6kW nikroom element, et mingit head tulemust saada), induktsioonahi on ka võimalus, kuid oma tehnoloogialt vajab rohkem tööd ning teadmisi elektrist (kõige kiirem sulatus ning saab ka rauda sulatada)
Sulatusahju seinadeks ei soovita tegelikult tsementi. Lihtsalt laguneb ära, hea oleks shamott kivi ning spetsiaalne ahjumört.

Ning kõigile ahjutegijatele (donn) - pane kaan ka peale kui sulatad. Auguga kaant tarvis. Vesi ju läheb ka kiiremini plita peal keema kui potil kaan peal on!

Ise valmistan hetkel õlipõletid ning statsionaarne sulatusahi garaazhi sisse! Eks hoian kursis!

Ei tea küll kas on kõlblik siia seda postitada aga jäi silma sihuke video.

http://www.youtube.com/watch?v=HA_8nyTAg2g&feature=channel

Sai natuke sulatatud jälle ühel huvitaval eesmärgil.

Seekord suurendasin oma anumat, st tegin suurema nõu lihtsalt, vana ei olnud mõtet enam modifitseerida.
Ja panin kaane peale, tänud agent! Ma tean, et sa mõtlesid ahju kaanetamist, kuid sulatusanumale kaane
tegemine on ka tulemuslik. Sulama saamine läheb võrreldes eelnevaga palju kiiremini ja tuhka ning muud
sodi ei lenda enam alumiiniumi sisse. Mingi hetk toppisin isegi telliseid ahju peale, aga need läksid prõks ja
prõks pooleks.

Uus nõu:


Suurema sulatusnõu tegemise põhjuseks oli suur täidetav ruumala suure vormi näol:

Vorm ise sai valmistatud auto pidurikettast. Tihendamiseks kasutasin liiva, vorm oli punktidega kokku lastud.

Üldine sulatamise set-up oli sama, veits sai suurema nõu tõttu ahju seestpoolt õgvendatud, et raibe sisse ära
mahuks. Pasakoorimise lusika tegin ka. Pilti ei ole ainult.

Siin on sulaalumiinium:


Ilgelt lahe oli poolenisti täis sulatusanumasse alu-tükke sisse loopida, sulasid mulisedes üles. Soola trikk toimis
ka päris hästi, agendi soovitus jällegi (Y). Sai suurema ebamäärase jura pinnale ja sealt siis ära koorida.

Ja siis valasin vormi täis (eelnevalt limpsis papaa seda leeklambiga, sellal, kui mina suppi keetsin):

Susises ikka üsna kaua, jätsin ööseks välja. Võibolla oli põhjus ka selles, et mul kulus tervele sellele kammaijaale
5+ tundi ja jäin oma tegemistega hilja peale.

Siin on nüüd näha valatud toorik koos laialivõetud vormiga:


Ja siin toorik natuke lähemalt:


Vahetult pärast sulatamist mõtlesin, et oleks olnud kergem see kuramuse junn osta. Nüüd olen päris rahul, sest sai
isegi asja. Aga seda kõike juba teises teemas.

Olen jõudnud oma aluvalu katseeksitusrännakul punktini, kus väiksest ahjust enam ei piisa.
Nüüd tahaks suurelt ja uhkelt ning tubastes tingimustes alumiiniumi sulatada.

Miskipärast satub suurem sulatamine alati talvisele ajale ning oleks hea, kui toodetavast soojusest
koheselt atmosfääri eralduv osa mingitmoodi kasulik ka oleks - näiteks suure maakividest karjalauda
sisetemperatuuri üle nelja soojakraadi hoidmiseks. Praegu on sellel ja nina soojas hoidmise eesmärgil
töönurgas keris, kuid soov oleks need kaks kombineerida.

Seega plaan oleks ehitada väike savitellistest šamotiga vooderdatud ahi, mis täidaks ka aluvalu
eesmärke. Kui on olemas siit foorumist keegi ahjuspets, palun anda endast märku ja abistada nõuga.
Muidugi peab arvestama sellega, et ahjule läheb lutiks suuremat sorti puhur tule ergutamiseks. Paha
ei teeks ka kellegi ahjuehitusest või lammutamisest ülejäänud šamott.

Puhuri tegin endale peetis hüdrofori mootorist:




Viimasest valamisest ka paar pilti.

Sai valmistatud selline vorm, et valada neljakandilist latti. Samas jäi mul see eelsoojendamata
ja valamine läks tuksi. Tooriku väljapressimiseks on alumises otsas keermestatud ava,
millesse läheb pikk keermelatt.



Eeloleva ettevõtmise tarbeks valasin kaks aluratast läbimõõduga ~156mm. Võrdluseks on neil
juures õhupüssikuulide tops. Kõige mõnusam asja juures on see, et sarnaseid junne tuleb veel
kuus tükki lisaks.


Vormina kasutasin mingisugust 5l lakiämbrit. See on hea õhukese seinaga, soojeneb kenasti üles
ja alumiinium ei jõua ära hanguda.

Ei saa mitte vaiki olla ja oma alu-monoloogi mitte edasi pidada.

Alustaks sellest, et leidsin sellise vahva pildi internetist:

Minu jaoks meenutab see joonis midagi muud kui õlipõletit, aga eks ma mõtlen ka enamasti pisut vasakule.

Sai sellel lehel ringi kolatud ja leitud asja teine versioon:


Niisiis võtsin end kokku ja meisterdasin endalegi põleti, selle teise. Sai päris kuri:


Asi sööb olenevalt "peale keeramisest" 1-2 liitrit vana vedelat tunnis. Nii lihtne see siiski ei ole, et ainult õli
põletab. Mina sain selle normaalselt tööle õlile bensiini lisades, umbes üks kuuele. Nalja sai esialgu ka õhu
ja õli suhtega. Pidin turbiinile siibri ehitama, puhus liigagi mehiselt. Nüüd saab õlipaagi kraani ja puhuri siibriga
režiimi kenasti paika sättida. Sulatusaeg vähenes vähemalt kahekordselt. Väga hea omadus on ka see, et ei
pea puid pliidi "alla" viskama. Sellest tulenevalt ei lenda ka tuhka ringi ja ei sadestu sulatusanumasse.

Kuna sulatusahi on nüüd tänu uuele hingamisele mõnusalt tootlik, vehkisin enamuse ajast ringi ja nägin vaeva
alumiiniumi otsimisega.

Kõik selle alumiiniumi valasin lattideks. See keermelatiga vorm on halb ja ei tööta, tegin pealt lahtiseks. Välimuselt
sarnane vanaema leivavormile, aga lehtriga: