Eile "treisin" valmis sellise asja:



Peaks siis kõikide ootuste päraselt funktsima ka hakkama, kui normaalse pikkusega kiilrihma kuskilt leian. Muud kunsti siis enam polegi kui seesamune kaader raami külge sulatada, kiilrihmapinguti ja uus karburaatorikinnitus teha, õli sisse kallata... No eks siis ole näha, mis ja kuidas.

Sellesmõttes on mugav, et pärast saab rihmaratastega mugava suhtega ülekande sättida ja ei pea hammasratastega möllama.

Kas poleks saanud rihmaratast väntvõllile hooratta taha panna. Hoiaks ruumi kokku ja kaoks vajadus võlli lisatoestusele,

Eks ikka, kuid sellisel juhul oleks pidanud rihmaratta seest tühjaks treima. Samas treipink on ka olemas, aga seda pole veel vihaseks aetud ning läksin seda teed, et süsteem olemasolevate vahenditega toimima saada.

Kuna alates 3. novembrist tänaseni pole ma oma jalga üle kooliläve tõstnud on mul jäänud palju aega kodus mobo nikerdamiseks. See muidugi ei tähenda seda, et palju jõudnud olen. Tasa ja targu keeran ma oma käkke kokku.

Enamvähem kronoloogilises järjekorras leidsid oma koha raamil mootori ülemine kinnitus, veovõll, karburaatori kinnitus ja kiilrihma pinguti.

Viimane ka siin pildil:


Jalatoed on veel puudu, aga muidu jah, tuleb küll pedaaliga motoroller! Pedaalina kasutasin mõistagi pedaali, mopi enda tagapiduripedaali. Pikendasin seda Lifan-bobber projektist üle jäänud käiguvahetushoova jupiga. Esialgu törtsutasin need delikaatselt elektroodiga omavahel kokku, et hiljem vajadusel kergem muutusi läbi viia oleks. Rullikuks sai jälle polüuretaanist rularatas, mis oma vastupidavusega aina üllatab.

Mingis imelikus meeleolus võtsin isegi seest kinni roostetanud esipiduri lahti ja mõtlesin, et saan selle tööle ning et reaalselt see mopi pidur hakkabki pidurdama. No enne pole mopi kogemust olnud... Kellelgi üldse mopil pidurid on töötanud korralikult? Mingit klotside uuesti kuluainega katmist ei ole võimalik teostada või ongi need sellised moe asjandused seal trumlis?


Ühesõnaga - saab varsti mootorit kotti lasta, kui see "rohkema õli" õlitus ei funka või siis kiilrihma ribadeks tallata, kui see pingele vastu ei pea.

vene mopeedi pidurid saab väga edukalt tööle, oma kunagisel sinisel carpatõl võisin kiiruselt 50 km/h asfaltil kergelt pidurit vajutades blokki lasta, niiet sinine rehvisuits järgi.
Viga selles et klotsid ei pruugi kogu oma pinaga vastu trumlit puutuda.

Selle vastu aitab kas:

Sõidu ajal piduriklotside paika kulutamine (sõidad kergelt pidurilink surveall mõned tiirud).

Teine varjant käis nii: Lase klotsidele kerge kiht aerosool värvi ja lase kuivada, siis laod uuesti pidurid kokku ja mine sõitu. Vajuta korraks pidurit ja garaazis arutad uuesti lahti pidurisüsteemi. Klotsi pind mis pole trumliga korralikult kokku puutunud on värvine veel ja tuleks veidi maha lihvida klotsi selle kohapealt. Lai lapikviil abiks. Pärast veel kulutad veidi paika.

esimene küssa, kas on plastikust või metallist klotsid. Kui metallist , siis saab katteid uuendada ja kui üleni plastist, siis oleks ehk mõistlik klotsiotstes olevatesse kaussidesse midagi sisse panna. Kas või plekitükid nii 1,5...2 mm. Sest tavaliselt klotside kuludes läheb õlak vastu rummu ja ei suru klotse piisavalt laiali. Minu kogemus selline.

Suurt rolli mängib see, milline klots rohkem ja esimesena trumli vastu puutub. See klots, mida trummel enda poole kisub (igasugu füüsikaliste jõududega), võiks esimesena puudutada, kuna teeb põhitöö. Kahe liblikaga trumlil lihtsam, kuna mõlemat klotsi kisutakse trumli poole.

Mul sääru esipidur võtab kruusal iga kell plokki, asfaldil on probleeme aga pidurdab küll. Tagumine igal pool plokis.
Kui vaja võin varustada klotsidega sind, mul neid ikka on.

Kui selle asjaga peaks lendama minema, siis mina selle peale end ei usaldaks. Kuna aga katsetused on võimalik läbi viia kahe jalaga maa peal olles on muret veidi vähem. Nüüd ongi asi nii kaugele jõudnud, et on tarvis ainult õli sisse osta ja siis ei peata seda mölakat enam loodetavasti miski.

Piduritega ma enam mässata ei viitsinud. Teeb vähemalt sõidu põnevaks. Miks ma räägin nagu ma hakkaksingi sellega päriselt sõitma? Ma võin pea anda, et see ikka paarkümmend meetrit jöristab. Peab jöristama.

Jalatoed laiutavad kahel pool mopeedi (küll aga ajutiselt ja tugevdusteta keevitatud ning peal hüpata ei maksa), õhupuhastiks Kurtnast saadud veoka pasun pesusvammiga. Sumps on see-eest originaal, kuid ohtlik võibolla selles mõttes, et podiseb otse paagi alla ja osaliselt kütusevooliku peale. Tuleb normaalne toru sinna painutada.





Lähitulevikus saab ponnistused filmilindile salvestatud ja üles riputatud.

Nägemiseni/lugemiseni.

Väga kuri pill

Hee... Oleks ma lubanud oma mütsi ära süüa, siis oleksin pidanud juba praegu vaikselt servast närima. Pead on lihtsam anda.

Põhimõtteliselt ma täna mopeediga otseselt ja reaalselt sõitma ei saanudki. Mootor ei hakanud korralikult tööle. Tühikäigul plödisema normaalselt ei jäänud. Üleminekud karburaatorist originaalsisselaskesse võivad olla ebatihedad ja sisselase võib olla ka liiga pikk. Gaasiandmisel mootori hääle tumenemine ja pöörete langus viitab liigsele kütusehulgale? St. karburaator on liigselt võimas vist? Segusiibri nõel on täiesti põhjas.

Oluline roll võis olla mootori mittetöötamise episoodides faktil, et mootoriõli varumise kõrval jäi piisav kogus kütust võtmata, mis muidugi otsa sai.

Õli oli see-eest piisavalt ja osa selles väljus klapivedrude kambri ülejooksust lödinal betoonpõrandale. Sisse läks arvutuste kohaselt 1,2 liitrit õli (see sinna kollase ja punase piiri vahele kuskil), välja purskas hinnanguliselt 100-150 grammi (arvestades seda loiku, mis pärast põrandal oli). Esimeste käivituste ajal on selle kõige tunnistajaks summutist väljuv tossupilv (vaata videot).



Kokku ei jooksnud, kuumaks ei läinud, "sidurisüsteem" töötas.

Seda rõvedat kolinat tekitab lahti vibreerinud hooratas. Lenks on ajutine, kõik on tegelikult ajutine. Chopperi moodi välja ei näe, olen siia teemasse ehk ära eksinud? Ainsad seosed Chopperlusega on maksimaalselt etteviidud jalarauad ja lõigutud raam.


Kui mootori normaalselt toimima saab, võib isegi sõitmist proovida. Selle ajani olen aga peata.