Olen ise ka lugenud erinevat materjali muruniiduki mootorite pööramise kohta, kuid enamus nende autoritest on oma tekstis väitnud, et sellega kaasneb keeruline inseneri- ja metallitöö. Seda just sellesama paiskõlituse rattakese ümberpaigutamisel.

Ma pigem ei riskiks mootoriga ja panustaks lihtsamate vahenditega teostatavasse ülekandesse. Täna oli Tagadil näha pisikesi kardaaniristikesi, millega oleks teoreetiliselt ka asja valmis saanud, kuid jäid ma ei tea mis põhjustel soetamata.

Minule seab mõnel määral piirid ka seesamune IZi hooratas, mis just põhja alla ideaalselt ära mahub. Mõlgutan veel selles osas mõtteid ja kui mõned pakilised asjad eest ära saab, võib hakata juba midagi edasi nikerdama.

Aga kui hooratas väntvõlli teise otsa(üles) panna?


Ülekanne vertikaalsest horisontaalseks:
http://en.wikipedia.org/wiki/Bevel_gear

Ülemises otsas on ka nn flywheel, mis küll hooratta ülesannet ei täida (alumiiniumist), kuid on vajalik süüte andmiseks ja mootori sundjahutamiseks. Käivitusmehhanism asetseb samuti üleval, ilma milleta oleks jällegi käivitamine keeruline.

Veeretasin mõtteid springerite ainetel ja võtsin plaaniks harjutamise mõttes antud projektile ka üks selline kaadervärk teha. Selleks, et teada saada, milline asi reaalselt välja hakkaks nägema, tegin väiksed/poolikud joonised.





Seda aga, kas see sünnitis kunagi korralikult tööle ja selle küljes olev esiratas jooksma hakkab, ei tea veel.

Küll ta jooksma hakkab, kui järeljooksud jms värgid paigas on.
Krt kadedaks ajad mind oma tööga. Pean keevituse ostmiseks raha kõrvale panema hakkama.

Krt, kuule, see on täitsa loogiline jutt! Kuigi kahtlaseks jääb kolviõlitus (st kas kolvile ikka piisavalt õli lendab). Ja kui ma selle reduktorijuraga maha ei saa, siis tuleb seda teed minna. Ma lihtsalt pelgan mootoritega mässamist - Jupiteri mootoril siiamaani käigukast korralikult ei tööta...

Ja maha küll keegi siin lööma ei hakka.

Programmiks on AutoCAD (2008), on isegi plaadi peal olemas, kui soovi on.

Selles sünges ja vihmases sügisilmas ei ole ülearu mälli kunagi liiast... Seega kajastaks siin veel oma ideid hetkel veel teostuseni jõudmata. Vabandus edasijõudmatusele on ka olemas, aga see ei ole oluline.

Nean ennast maapõhja, et ei soetanud endale, nagu ma juba ütlesin, Kurtnast väikeseid kardaaniriste/-otsi. Täna aga ühel poolsurmigaval "konverentsil" istudes turgatas pähe idee need ise teha.

Asjad näeksid välja midagi sellist:


Võllid oleksid vähe saledamad, et nad ka mõnest väiksemast laagrist läbi mahuksid. Ja olekski 1:1 nurkülekanne olemas.

Muidugi kahtlane on selle vastupidavus, kuid kui see jura paksu seinaga torust valmis teha ja ristid määritavad, siis võiks mingigi eluiga isegi olemas olla.

Joonisel olev vertikaalne võll oleks ühenduses muruniiduki moto väntvõlli ja horisontaalne võll kettülekande abil siduriga. Kohalt saamine ja terve sõit üks ilge libistamine tuleb, aga julge hundi rind on haavleid täis.

EDIT: siia juurde veel üks kakine webcami pilt tervest kupatusest:

Reduktor... IZi sidur... Kardaanülekanne...

Praeguseks olen need mõtted peast visanud ja võtnud sihiks Siipel´i idee mootor tagaotsa peale püsti keerata.

Põhjus - eile sai 5h ( 5 H ! ) ühte kardaanliigendit ehitatud. Hakkas asi isegi tööle, kuid sümpaatset ja töökindlat muljet küll ei jätnud. Ja krdi raske tuli.

Tänane päev enam lõikuma-puurima-viilima ei kutsunud. Katkusin selle asemel motol "karteripõhja" alt ja kiikasin sisse.



Siipel, küsimus sulle: punane, kollane, roheline või mingi muu õlitase?

Üks võimalus oleks vaadata mingi vene sae reduktori poole ( urali oma näiteks ). Tsentrifugaal siduri saaks ka sealt pealt kompunnida.

Terve nädalavahetus ja ka osa reedest sai veedetud tööpingi taga toru väänates, lõikudes ja keevitades. Passisin ja mõtlesin vist pool sellest ajast.

Tegin ümber mootorikinnitused, et moto siis püsti saada. Päris-päris verti see raami vahele ei mahtunud, aga noh, vahet pole. Ja juurde tuleb igaks petteks teha veel lisakinnitused seljatorult silindrikaane külge vältimaks selle koletu 3,5 HP mootori väände tekitatud kahju.

Mootori saab peale panna raami vasakule külili lastes. Ka õli saab nii lisada (nagu ka juba mainiti). Ümber tuleb teha käivitusnööri asukoht silindrikattel, et selle ava jääks üles poole. Hetkel asub asi all.



Vänvõlli otsa läks McCormick´u geneka kiilrihma ratas:


Tänase päeva lõpuks jäi painama aga küsimus, mis puudutab väntvõllilaagrite mitteolemasolu. Kas need väntvõlli pesad/saaled ära ei kulu, olles kiilrihmast põhjustatud pinge all ja ebanormaalses asendis? Sama küsimus on simmerite kohta. Ju siis tuleb nii palju õli panna, et nad pidevalt märjad oleksid vms...

Õlitasemest rääkides arvan, et väntvõll ei tohiks õli sisse ulatuda. Paiskõlitusega mootoritel on kepsu küljes tila, mis õli saalede vahele tirib ja laiali paiskab. Mul on olnud kunagi juhus kus aurol oli vale õlivarras ja nii sai mootorisse topelt kogus õli. Vänt peksis õli vahule ja siis sai seda terve mootor täis. Sama asi võib juhtuda ka antud juhul.